Hertta Kiiski ühendab oma loomingus fotograafia, liikuva pildi, objektid ja ruumi, kusjuures sageli kasutab ta selleks oma tütarde abi. Ta püüab intensiivistada eri paiku, kus ta oma teoseid loob ja eksponeerib, luues poolkujuteldavad ja poolkonstrueeritud platvormid, kus inimesed ja esemed põimuvad omavahel. Kiiski tunneb huvi inimsuhete ja aineliste seoste vastu, materjali ontoloogia ning ka inimese ja kaamera vahekorra vastu. Tema töödes on kesksel kohal assotsiatsioonid ja spontaansus. Kiiski eesmärk on luua selline teos, mille puhul silmad on justkui kompamismeeleks, kombineerides fotograafiat ja skulptuuri, hägustades piire kujutise ja ruumilisuse vahel, materialiseerides nägemismeele. Kiiski omandas MFA-kraadi Soome kaunite kunstide akadeemias (2015). Varem õppis ta muu hulgas ladina keelt ja kunstiajalugu. Tema töid on eksponeeritud paljudel soolo- ja rühmanäitustel, näiteks sel suvel galeriides Hippolyte, SIC ja Titanik Soomes ning KmS (Kilomeeter Skulptuuri) Eestis. Tema teise raamatu „I Was an Apple and I Got Peeled – But It Was a Good Thing“ annab Kehrer Verlag välja 2016. aasta septembris. Hertta Kiiski elab ja töötab Turu linnas Soomes.
